Looduskesksus

See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2010) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Looduskesksus ehk ökotsentrism on keskkonnaeetika mõttemuster, mis inimühiskonna ja looduse suhete konstrueerimisel lähtub loodusele omistatavatest õigustest ja vajadustest^[1]. Looduskesksuse vastand on inimkesksus.

Ökotsentrismiga kattub osaliselt mõiste "biotsentrism", nende eristus on kirjanduses sageli hägune. Mõned allikad väidavad, et ökotsentrism väärtustab nii elus- kui eluta süsteeme (ökosfääri), biotsentrism aga eelkõige elussüsteeme (biosfääri)^[2].

Looduskesksuse rõhutamine on keskkonnapoliitilistes säästvat arengut põhjendavates aruteludes sageli edukas vahend, sest emotsionaalselt ja sümboli mõttes on "looduskesksus" mõjuv mõiste^[1].

Kõige põhilisemaks lahknevuseks keskkonnakaitse mõtesta­misel peetakse jätkuvalt inimkesksuse ja looduskesk­suse eristamist^[3]. Looduskeskne mõtteviis eeldab kõigi eluvormide väärtustamist, neile omase "sisemise väärtuse" ja elueesmärgi tunnustamist - seega, inimene kui üks paljudest eluvormidest peaks esmalt mõtlema sellele, kuivõrd tal ikka on õigust teistega manipuleerida.